Programm 2015

NELJAPÄEV, 5.02.2015

10.00 Hommikukohv ja osalejate registreerimine

11.00 TERVITUS
Toomas Kruusimägi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees
Ainar Ruussaar, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige

Kastist välja mõtlemise juures peab jääma ka mõni tuttav ja kindel pidepunkt. Juba mitu aastat on konverentsi juhtinud Toomas Kruusimägi, kes küsitleb esinejaid hariduselu vaatenurgast ja Ainar Ruussaar, kes pinnib esinejaid ühiskondlikel teemadel. Ka sel aastal loovad nemad kindla vundamendi, mille pealt on hea uusi ja lennukaid ideid otsima hakata.

11.15 AVASÕNAVÕTT
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president

11.30 RAHVUSVAHELISTUMINE
Kuidas laias maailmas konkurentsivõimeline olla?
Chris Holtby, Suurbritannia suursaadik Eestis

Väikese Eesti jaoks tähendab kastist välja vaatamine esmalt Eestist välja vaatamist. Kõik ametikohad ja karjäärid on vähemal või enamal määra seotud teiste maade ja rahvastega. Meie võimekus maailmas hakkama saada on viimasel ajal kõvasti paranenud. Kõige objektiivsema hinnangu saab sellele anda aga keegi väljastpoolt ja Eesti sõber Chris Holtby jagab oma mõtteid järgmistel teemadel:

  • Kuidas saaksime rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemateks, oma identiteeti ohverdamata?
  • Mil määral peaks üldjuhul traditsioone jälgiv haridussüsteem kastist välja vaatama?
  • Milline on Suurbritannia praktika haridusasutuste ja hariduse andmise uuendamisel?
12.15 Lõuna

13.30 MAJANDUS
Mis majanduses mõjutab Eesti elu ja haridust?
Hardo Pajula, majandusekspert

Ajal, mil Euroopa majandus on jätkuvalt madalseisus, on suhtumine uutesse ideedesse kahetine. Üheltpoolt nähakse just kastist välja vaatavates ideedes võimalust uueks kasvuks. Teisalt teevad tagasihoidlikud majandustulemused ettevaatlikuks ja praktikas langetatakse kindlaid ja läbiproovitud valikuid. Lisaks üldistele majandusoludele mõjutavad hariduse rahastamist ka eelseisvad Riigikogu valimised. Oma majandusülevaates puudutab Hardo Pajula järgmisi teemasid:

  • Mida on Euroopa majanduses lähiajal oodata ja kuidas see mõjutab Eesti elu?
  • Mil moel võivad Vene-Ukraina kriisi arengud Euroopa ja Eesti majandust edaspidi mõjutada?
  • Millise suuna võtab majandus pärast Riigikogu valimisi ja kuidas erinevad stsenaariumid võivad hakata mõjutama hariduselu?
  • Mida võiks kooliastmes noortele majandusest rääkida, mida täna ei tehta?
14.15 ETTEVÕTLIKKUS
Kuidas innustada lapsi-noori olema ettevõtlikud?
Ville Jehe, Arengufondi nõukogu esimees ja ettevõtja

Aastakonverentsil oleme traditsiooniliselt rääkinud ka ettevõtlikkusest, kui loomuomadusest ja ettevõtlusest, kui ühiskonna ühest mootorist. Tänavune teema “Kastist välja mõtlemine” ja ettevõtlikkus on nagu sukk ja saabas. Ville Jehe töö ettevõtjana, tema tegemised Arengufondis ning Teenusmajanduse Kojas annavad talle hea positsiooni rääkida sellest, kuhu suunda Eesti noorte mõttelaadi peaks suunama. Juttu tuleb järgmisest:

  • Mida saavad kooli- ja alusharidusjuhid teha, et laste ja noorte loovust ning ettevõtlikkust arendada?
  • Mida “kastist välja mõtlemine” tähendab ettevõtjate jaoks?
  • Kuidas toetab traditsiooniline ja konservatiivne hariduskeskkond sellist mõttelaadi?
  • Kas noorte ettevõtlikkuse arendamisel on vaja midagi muuta? Kui jah, siis mida ja kuidas?
15.00 Vaheaeg

15.30 TERVIS
Kuidas tagada head tervist reegleid rikkumata?
Kristjan Port, Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor ning Eesti Antidopingu nõukogu liige

Kujutleme, et sportlase karjäär on justkui elu minimudel. Nagu ka elus, proovid sportlasena oma alal parimat tulemust saavutada. Mida ambitsioonikam oled, seda vastuvõtlikum oled ka uutele võimalustele tõhusamalt treenida ja taastuda, et tippvormi nõudvatel hetkedel kõige tugevamalt esineda. Kiusatus “kastist välja vaatamisel” reegleid ja norme rikkuda on suur. Ühiskonna suhtumine dopingu tarvitamisse on justkui lakmuspaber ühiskonna suhtumisest sellesse, mis on lubatud ja mis mitte. Oma ettekandes arutleb Kristjan Port järgmistel teemadel:

  • “Kastist välja mõtlemine", mida see spordis tähendab?
  • Mida tähendab spordis “reeglite rikkumine” samas päriselt reegleid mitte rikkudes, on see üldse võimalik?
  • Noorte tervisekasvatus ei ole Eestis kiita, seda näitab kaitseväe vastuvõtustatistika. Kuidas saaks terviseharidust “reegleid rikkudes” noorte jaoks huvitavaks teha?
  • Millise rolli peaks haridusasutus eetikakasvatuses võtma, et noor eristaks reeglite rikkumist ja “reeglite rikkumist”?
16.15 HARIDUSPOLIITIKA
Millised on kuumad teemad ministri laual?
Jevgeni Ossinovski, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

Alusharidusasutuste juhatajad ja koolijuhid võivad olla kuitahes innovatiivsed, aga kui ministeeriumi ettekirjutused ja omavalitsuse vahendid seda ei võimalda, siis pole kastist välja piilumisest suurt tolku. Seetõttu on väga oluline teada, millised mõtted Haridus- ja Teadusministeeriumis liiguvad ja kuhu suunda hariduselu tüüritakse. Oleme palunud ministril arutleda järgmistel teemadel:

  • Mis on olnud olulisimad küsimused ministri laual möödunud aastal?
  • Kuivõrd “kastist välja mõtlev” või traditsiooniline on Eesti haridussüsteem?
  • Millised võivad olla hariduspoliitilised arengud pärast valimisi - mis jääb samaks ja mis võib muutuda?
  • Millised on ministri soovitused haridusjuhtidele oma töö “kastist välja mõtlemiseks” ning kuidas võiks ja saaks õppetööd uuenduslikumalt korraldada. 
17.15 Esimese päeva lõpp

17.30 - 19.00 EKJÜ Üldkogu Lahe Saalis (endine ööklubi), EAHJÜ koosolek Auditooriumis

20.00 - 02.00 PIDU
Haridusjuhtide pidu Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja Marko Matvere juhtimisel

Pärnu on merelinn ja seekord peame maha ühe korraliku merepeo. Tegemist ei ole stiilipeoga, kuid märkame ja tunnustame osalejate pingutust mereteema tabamisel. Pidu hoiab käigus Eesti kuulsaim merebänd, Väikeste Lõõtspillide Ühing Marko Matvere juhtimisel. Bänd mängib kuni 00.00 ja kuni 02.00 saab tantsu jätkata diskori muusika saatel.

REEDE, 6.02.2015

KOKKUVÕTTED
10.00 Ülevaade EKJÜ ja EAHJÜ tegevusest 2014. aastal ja plaanid 2015. aastaks

Varasemate üldkogude asemel annavad ühendused sel aastal kiirülevaate eelmise perioodi tegemistest ning tulevase perioodi plaanidest. Ikka selleks, et kõik oleksid oma valdkonna oluliste asjadega kursis.

10.30 KULTUUR
Kuidas aitab kultuur ellu jääda?
Ilmar Raag, filmikriitik, -stsenarist ja -režissöör

Üldjuhul ei sobi üks ja sama soovitus erinevates valdkondades või olukordades tegutsemiseks või omavad need seal teist tähendust või võtavad teistsuguse vormi. Mõelgem konverentsi põhiteemale näiteks filmikunsti ja sõjategevuse vaatenurgast. Esimese puhul on reeglite rikkumine peaaegu et ise reegliks, teises pigem vastupidi, “kastist välja vaatamine” võib lõppeda elu kaotamisega. Mõlema valdkonnaga hästi kursis olev Ilmar Raag räägib järgmisest:

  • Milline on hariduse roll nii loovmaailmas kui ka teises äärmuses, sõjas, ellujäämisel.
  • Millised on seosed harituse ja humanitaarkriisi vahel?
  • Aga seosed harituse ja Eesti missioonisõdurite kõrge ellujäämisreitingu vahel?
  • Kastist välja vaatamine, mida see tähendab filmimaailmas ja sõjatandril?
11.15 KRIIS
Kuidas haridusasutuses tõsise kriisiga toime tulla?
Aavo Palo, Viljandi Paalalinna Kooli direktor

Koolielu ei ole alati täis vaid positiivseid emotsioone, ette võib tulla ka ootamatult traagilisi sündmusi. Olgu siis tegemist tulekahju, raske terviserikke või isegi olukorraga, kus õpilane tõstab käe kaasõpilaste või õpetajate vastu. Möödunud sügise traagilist sündmust Viljandis ei pea kellelegi meelde tuletama ega toimunut ennast uuesti lahti rääkima. Küll aga tuleb juhtunut analüüsida ja sellest õppida. Paalalinna Kooli direktor Aavo Palo, kes puutus sündmusega vahetult kokku, jagab oma mõtteid järgmisest:

  • Koolis võib teoorias juhtuda väga palju õnnetusi - kas ja millised on haridusasutuse töötajate võimalused neid päriselus ennetada?
  • Mil määral aitavad olemasolevad ennetusprogrammid ja tegutsemisjuhised kriisis õigeid otsuseid langetada?
  • Millised on nõuanded elust enesest sellises kriisiolukorras käitumiseks?
  • Kuidas saada koolielu taas rööbastele, mida selleks peab tegema asutus ise, kui palju abi saab väljastpoolt?
12.00 Lõuna

13.00 INFOTEHNOLOOGIA
Millised IT-arengud mõjutavad lähiajal haridust?
Kristjan Hiiemaa, ERPLY asutaja ja juht

Traditsiooniliselt räägime ka tehnoloogiast ja eeskätt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast. IKT võimaldab hariduses meeletut hüpet, kuid suured muudatused on veel toimumata. Sügisesel hariduse IKT-konverentsil tõdeti, et peamegi selles osas pigem arvestama evolutsiooni kui revolutsiooniga. Kuid IKT arengul tuleb silm peal hoida ning parimad palad juba täna kasutusele võtta. 

  • Millised on IKT-arengud, mis võivad lähitulevikus hariduselu kõvasti mõjutama hakata?
  • Mil moel saaks Eesti kui IKT lipulaev ka hariduses rohkem infotehnoloogiat ära kasutada?
  • Kuidas võiksid haridusjuhid IKT kaasabil oma tööd “kastist välja” mõtestada ja kuidas IKT toel paremat haridust anda?
13.45 KARJÄÄR
Millised eeldused ja hoiakud aitavad rahvusvahelist karjääri teha?
Kristo Käärmann, Transferwise asutaja ja tegevjuht
Kriss Soonik-KäärmannKriss Soonik Loungerie asutaja ja tegevjuht

Kriss ja Kristo on abielupaar, kes elab Londonis ja arendavad seal oma rahvusvahelisi ettevõtteid. Neil mõlemal on väga tugev teistmoodi tegemise tahe ja kogemus ning see on nende äridele ka edu toonud. Olles Eestis õpitut juba mõnda aega laias maailmas praktiseerinud, on neil noortel suurepärane ülevaade sellest, millise stardikiirenduse Eesti haridussüsteem tänapäeva noorele annab. Oma ühisettekandes puudutavad and järgmiseid teemasid:

  • Disruptive thinking, mõtestatud uute nishide loomine - kuidas on neist saanud edustrateegiad ning mida teie hinnangul olete te ise õigesti teinud, et teie ideed on elama hakanud?
  • Eesti haridussüsteem - millise algkiirenduse on see teile andnud? Mis on head ja mis on vead? Kuidas saab hakkama võrdluses Vana-Euroopaga? Kas see võrdlemine on enam kohane või peaksime õppima juba teistelt haridusturgudelt?
  • Nn mugavuspagulus, millest Eesti meedias räägitakse - kas ja miks on vaja, et võimekad noored Eestist väljaspool ennast proovile panevad? Kas 21. sajandil saab riiklust ja patriotismi käsitleda füüsiliste piiridega? Mida saavad sellised nn pagulased Eesti heaks distantsilt ära teha?
14.30 Aastakonverentsi lõpp ja kojusõit

*Korraldajad jätavad enesele õiguse teha vajadusel programmis muudatusi