Programm

Programm

10.00 Hommikukohv ja osalejate registreerimine

11.00 SISSEJUHATUS
Ainar Ruussaar, BNS peatoimetaja
Toomas Kruusimägi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees

Ainar Ruussaar juhtis teie hinnangul eelmisel aastal koos Toomas Kruusimägiga konverentsi nii hästi, et otsustasime ta tagasi paluda. Seda enam, et ühiskonnas on hetkel pöördelised meeleolud ja kogenud ajakirjanikuna oskab Ainar meie esinejate sõnumeid tõlgendada ning koos Toomasega need hariduselu konteksti viia. 








11:15 IDEAALID
Kuidas rakendada unistused harimise vankri ette?
Mart Noorma
, Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja
 
Eesti noored saadavad sel aastal satelliidi kosmosesse. Kõrged ideaalid on alati olnud hariduses liikumapanevaks jõuks. Soov midagi uut saavutada paneb õppima ning uut omandama. Ise oma unistuse nimel tööd tegev noor on kordades tõhusam õppur kui korraldust täitev tegelane. Ideaalid peab hariduse omandamise heaks tööle panema, aga kuidas?

  • Milline on tudengisatelliidi projekti sisu ja hetkeseis?
  • Kas ja milline on selle projekti pedagoogiline tagamõte?
  • Millised on teie kogemused ideaalide ja unistuste abil hariduse andmises?
  • Milline on teie hinnangul tänapäeva noorte suhe ideaalide ja eeskujudega?
  • Mida võiksid üldhariduskoolid ning ka alushariduse aste tudengisatelliidi projektist õppida? 


12:00 JUHTIMINE
Mida on õppida endisaegsetelt juhtidelt?
David Vseviov, ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor

Kui Palamusel kellelgi hüva nõu vaja oli, siis tasus seda õpetaja Laurilt küsida. Omal autoritaarsel moel oli ka köster kohaliku kogukonna jaoks tähtis mees. Saja aasta jooksul on koolijuhi roll ja juhtimise roll tervikuna tublisti muutunud. Analüüsime, kuidas juhtimise ajalugu tundes ise paremaks juhiks saada.

  • Kuidas on juhtimise funktsioon läbi aja muutunud? 
  • Kes on juhtimise suurkujud läbi aegade ja mida neilt õppida?
  • Millised on teie kogemused haridusasutuse juhtimisest või juhitav olemisest?
  • Kuidas olete rahul ülikooli astuvate noorte ettevalmistusega?






12.45 Lõuna

14:00 INFOTEHNOLOOGIA
Kuidas kujundab IT lähiaastatel hariduselu?
Taavi Kotka, endine IT-ettevõtja, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

Infotehnoloogia võimaldab haridust omandada üha tõhusamalt ja sellepärast tuleb tehnoloogia arengul pilk peal hoida. Varasematel aastatel oleme tutvustanud mitmeid tehnoloogiaid, millest õppimises kasu oleks, kuid nende üleriigiline kasutuselevõtt ei käi kusagil kiiresti. Taavi Kotka on ettevõtluses karastunud “värske veri” riigi juhtimises ning uurime, millised on tema mõtted IT-st hariduses:

  • IT on valdkond, kuhu pürgivad tööle paljud noored. Millise ettevalmistusega eluks nad on ja kas kool saaks midagi teha nende veel paremaks ettevalmistamiseks?
  • Paljudes koolides õpetatakse täna valikainena või põhiainena IT-d, kas seda tehakse piisavalt ja õigesti? Mida saaks arendada ja parandada?
  • Kuidas võiks IT ja telekommunikatsioon lähitulevikus muuta või mõjutada õppimist?
  • Kas IT asekantsleri töös on kohta ka haridusteemadele ja kui selles vallas on juba mõtteid, siis mis suunas need arenevad?












14:45 TERVIS
Millised on noorte sõltuvusprobleemid ja kuidas neid lahendada?
Elen Kihl,
psühholoog, õpilaste sõltvuvuste ennetamise programmide liige

Üld- ja alusharidusasutuse üks ülesanne on tagada oma kasvandike vaimne ja füüsiline tervis ning valmisolek teha elus terveid valikuid. See on muutunud üha keerulisemaks, sest lapsed ja noored on üha mitmekülgsemad, erinevate taustadega ning neil on rohkem võimalusi oma tervist rikkuda. Tubakas, alkohol, hullemal juhul narkootikumid on teemad, millega õppeasutused peavad kokku puutuma. Arutame, kuidas selles olukorras toime tulla ja mida teha, et mõnuained ei pääseks laste ja noorte elu rikkuma.

  • Millised on hetkel suurimad ohud laste ja noorte tervisele?
  • Mida saavad koolid teha, et probleeme ennetada?
  • Kuidas teha koostööd vanematega?
















15.30 Vaheaeg

16:00 ETTEVÕTLIKKUS
Kuidas kasvatada Eesti inimeste ettevõtlikkust?
Tõnis Arro, Arengufondi juhatuse esimees

Kui taasiseseisvumise algusaastatel pulbitsesid noored ettevõtlusmeelsusest ja ettevõtlikkusest, siis nüüd on muututud palju ettevaatlikumaks. Noorte üha vähenev soov siirduda ettevõtlusesse tähendab aga ka väiksemat valmisolekut proovida uusi asju ja hirmu ebaõnnestumise ees. Räägime sellest, milline on ettevõtluse olukord Eestis täna, kuidas saavutada, et rohkem noori siirduks ettevõtjaks ning mida saavad haridusasutused selleks ära teha.

  • Milleks on ettevõtlus ühiskonnas vajalik?
  • Milline on Eesti perspektiiv ettevõtluse ja ettevõtlikkuse vaatenurgast?
  • Kuidas leida ka rasketes oludes kiiremini voolavaid jõgesid ja neist kasu lõigata?
  • Mida saavad haridusjuhid teha, et ettevõtlikkust ja ettevõtlust rohkem oleks?












17.00 MINISTEERIUM
Millised teemad on täna haridus- ja teadusministri laual?
Jaak Aaviksoo
, Haridus- ja teadusminister

Traditsiooniliselt oleme palunud konverentsile haridus- ja teadusministri andmaks ülevaadet olulistest teemadest ministeeriumis ning dialoogiks ministeeriumi ja haridusjuhtide vahel.

  • Millised aktuaalsed teemad on täna haridus- ja teadusministri laual?
  • Mida head on soovida alus- ja üldharidusjuhtidele alanud aastaks 2013?


17.30 Aastakonverentsi esimese päeva lõpp

20.00 Haridusjuhtide Aastakonverentsi 5. aastapäeva pidu Strandi ööklubis. Tantsuks mängib ja õhtut hoiab hoos L'Dorado.





Reede

9.30 ÜLDKOGUD: EKJÜ ja EAHJÜ Üldkogud


10.45 Hiline hommikukohv


11:00 POLIITIKA
Kuidas kasvatada ja harida poliitikuid?
Ene Ergma, Riigikogu esimees

Erakonnad ja poliitikud on viimasel ajal palju vassinud. Kui hariduse omandamine käib paljuski läbi eeskujude, siis tundub kõik poliitikaga seotud olevat täna küll üks ääretult kehv eeskuju. Kuulda on arvamusi, et poliitikud tuleks tagasi koolipinki saata. Aga mida neile õpetada? 

  • Milliseid võimalusi näete poliitikute maine parandamiseks?
  • Kuidas talitaksite, kui riigikogu liikmed oleks hoopistükis üks klassikomplekt?
  • Millisena näete alus- ja üldhariduse väljakutseid ja arenguvõimalusi?
  • Kuidas füüsikuna suhtute debatti humanitaar- ja reaalainete tasakaalu kohta?






11:45 KULTUUR
Mida sarnast on kultuuri ja hariduse juhtimises?
Kadri Tali, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) direktor ja Põhjamaade Sümfooniaorkestri mänedzher

Arvame, et kultuuriorganisatsiooni ja haridusorganisatsiooni juhtimisel on mõndagi ühist. Mõlemad tegutsevad kitsastes majandusraamides ja peavad olema oma töös loovad. Mõlemate organisatsioonid koosnevad talentidest, tuleb teha koostööd erinevate väliste sidusrühmadega jne.

  • Kuidas näeb välja kaasaegse kultuuriorganisatsiooni juhtimine?
  • Milliseid sarnasusi ja erisusi võib leida võrreldes haridusjuhtimisega?
  • Mida positiivset on haridus andnud erineva põlvkonna orkestrantidele?
  • Mida tasuks kultuurijuhtimisest haridusjuhtimisse üle tuua ja vastupidi?









12.30 Lõuna

13:30 MAJANDUS
Milline on olukord majanduses ja kuidas see mõjutab hariduselu?
Peeter Koppel, majandusekspert, SEB Panga privaatpanganduse strateeg

Milline on tegelikult Euroopa majanduse olukord ajal, mil ühelt poolt kaheldakse eurotsooni püsimajäämises ja teiselt poolt peetakse Euroopat kogu maailma võrdluses ikka veel maapealseks paradiisiks. Räägime majandusekspert Peeter Koppeliga Euroopa majanduse tervisest, Eesti võimalikest arengutest ja sellest, mida tähendab hea majandus haridusele ja hea haridus majandusele.

  • Mis toimub Euroopa majanduses ja rahaliidus?
  • Mida Euroopa majanduse arengud tähendavad Eestile?
  • Millist seost näete Euroopa kogemuse põhjal sotsiaalkulutuste suuruse ja hariduse kvaliteedi vahel?
  • Mida võiksid alushariduse juhid ja koolijuhid tänasest majandusseisust teada ja ära kasutada?


14:15 RAHVUSVAHELISUS
Millist haridust Euroopas vajatakse?
Indrek Tarand
, Euroopa Parlamendi liige

Meil on head testitulemused, kuid kas ka igapäevases võrdluses oleme oma Euroopa kaaskodanikega konkurentsivõimelised? Hea pildi kodustest oludest saab distantsilt. Sestap palume Indrek Tarandil lühidalt analüüsida, kuidas Eesti inimene ja haridus Euroopa kontekstis hakkama saavad.

  • Millises suunas tehakse haridusvallas tööd Euroopa Liidus?
  • Kas Eestile on oodata mingeid uusi suuniseid? 
  • Milline on Eesti inimese konkurentsivõime Euroopas täna?
  • Milles oleme tugevad, milles nõrgad?
  • Mida saavad alus- ja üldharidusasutused ära teha, et Eesti noort rahvusvahelistumiseks paremini ette valmistada?






15.00 Aastakonverentsi lõpp ja kojusõit!


Elu muutub kiiresti ning kõik selle aspektid ei ole konverentsi korraldaja kätes. Seetõttu jätavad korraldajad endale õiguse teha programmis muudatusi, kui elu neid tingib.